Mida kujutab endast gestalt psühhoteraapia?

Gestalt on tuntud ja tunnustatud praktiline psühhoteraapia praktika, mis keskendub inimese isiklikule arengule, enesetoetuse, teadlikkuse, enesejuhtimise oskuse ja vastutuse kasvatamisele. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega keskendub Gestalt psühhoteraapia rohkem tunnete, emotsioonide ja keha teadlikkusele, rõhutades inimese keha-tunnete-mõtete terviklikkust ja integratsiooni, mis on loovuse ja elujõu allikaks.

Gestalt põhineb arusaamal, et iga inimene on suunatud isiklikule kasvule ja tasakaalule ja igaüks kogeb reaalsust talle ainulaadsel viisil tulenevalt enda eripärasest keskkonnast, kogemustest, taustast. Gestaltteraapia aitab n.-ö. sõbraks saada oma varjatud poolega, integreerida, omaks võtta oma tegelikke tundeid ja mõtteid. Mahasalgamisest loobumine ja enese aktsepteerimine sellisena nagu ma parasjagu just olen, annab võimaluse ja jõu kasvamiseks, muutumiseks isiklikul arenguteel.

Gestaltteraapia lugu

Saksa sõna Gestalt tähendab tervikut, terviklikku kujundit, mis formuleerib ka ühe Gestalt psühhoteraapia põhimõtte – tervik on rohkem kui osade summa. Gestaltteraapia vaatleb inimest kui tervikut, milles võrdselt olulised nii füüsiline, intellektuaalne, emotsionaalne ja ka spirituaalne pool. Ühtki nendest osadest ei saa vaadelda eraldiseisvana, nad on kõik omavahelises koosmõjus.

Gestalt psühhoteraapia on alguse saanud möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel Ameerika Ühendriikides psühhiaater Fritz Perlsi, Gestalt-psühholoog Laura Perlsi ja nende kaastöötajate ühistööna. Gestalt-teraapia rajamise lähtealusteks on Gestalt-psühholoogia, psühhoanalüüs, eksistentsiaalne filosoofia, bioenergeetika (Wilhelm Reich), psühhodraama ja taoism, Zen-budism, Kurt Goldsteini lähenemisviis. Mainitud idamaised religioonid, filosoofiad rõhutavad siin-ja-praegu praktikate tähtsust, nagu tähelepanelikkus ja aktsepteerimine.

Gestaltteraapia on lisaks laenanud paljude teiste nõustamis- ja psühhoteraapiapraktikate elemente, sealhulgas isiksusekeskne teraapia, eksistentsiaalne ja humanistlik teraapia, psühhodünaamiline teraapia, kunstiteraapia. Gestaltistid usuvad, et nende lähenemisviisi raames on lubatud kasutada mis tahes tehnikaid, mis toimivad terapeudi ja kliendi vahelise dialoogi loomuliku jätkuna ning aitavad kaasa teadlikkuse suurenemisele.

Kuidas gestalt töötab?

“I and thou in the here and now”/ “Mina ja sina siin ja praegu”

 

Mõnedes psühhoteraapia praktikates nähakse terapeuti kui eksperti, kes teab kuidas kliendi stressi ja sümptomeid diagnoosida ja ravida. Kliendil on rohkem õppiv, kuulav roll, samas kui terapeut spetsialistina jagab kliendile oma nägemust olukorrast ja soovitusi paranemiseks.

Gestalt on teraapiavorm, mis keskendub pigem praegusele hetkele kui minevikukogemustele ning keskseks seisukohast on, et inimene ise on oma elu ekspert – ainult tema ise saab enda elus toimunut/ toimuvat tõlgendada ja temas endas on olemas ka kõik vajalikud vastused. Terapeudi ülesanne on luua turvaline hinnangute vaba ruum, kus klient saab koostöös terapeudiga oma kogemusi uurida. Klienti julgustatakse oma emotsioonidest või kogemustest mitte lihtsalt rääkima, vaid ka läbi proovima, tunnetama, toomaks need tunded käesolevasse hetkesse. Selleks kasutatakse erinevaid lähenemisviise, meetodeid.

Kõige olulisemaks klienti toetatavas teraapiaprotsessis on terapeut ja kontakt temaga. Seepärast on oluline leida just endale sobiv inimene – kuigi lähtutakse samadest põhitõdedest, pole olemas kahte sarnast gestaltterapeuti, nad kõik kasutavad ennast ja Gestaltteraapia meetodeid erinevalt. Gestaltterapeutide väljaõpe on väga põhjalik, hõlmab terapeudi põhjalikku tööd enda autentsusega, lähtub põhimõttest, et terapeut saab teisi inimesi toetada alles siis, kui enda varjuküljed on piisavalt läbi töötatud. Gestaltteraapias pole ka kahte ühesugust sessiooni, ega ettemääratud asjade käiku. Gestaltteraapia on kunst, mis sünnib hetkes kahe inimese vahel ning gestaltterapeut pole roll, vaid see on elustiil.

Gestaltteraapia lähtub ideest, et esile kerkivad minevikusündmused ja nende meenutamine, samuti tuleviku plaanimine on tegevused, mis toimuvad siin-ja-praegu-hetkes. Mineviku nö väljakaevamisega pole vaja eraldi tegeleda, kuna kõik varasemad lahendamata isikliku elu või isiksusega seotud probleemid tulevad ise spontaanselt esile, näitavad ennast inimese igapäeva elus, ja mõjutavad seda.

Inimese teadlikkuse suurendamise jaoks kasutab Gestaltteraapia erinevaid lähenemisi, harjutusi, eksperimente, mis toimivad iga inimese puhul erinevalt, kuna igaüks ja ka igaühe varasem kogemus on ainulaadsed. Järgnevalt loetelu mõningatest gestaltteraapia meetoditest:

Dialoog. Gestaltteraapias tähendab dialoog autentsust, oma tõelise mina näitamist ja väljendamist, teise inimese kogemist sellisena, nagu ta tegelikult on, praeguse hetke kogemuse jagamist. Oma suhte kaudu, dialoogi kaudu terapeudiga on kliendil võimalik saada kontakti oma vahetu kogemusega iseendast.

Keelekasutus ja sõnad. Tähelepanu pööratakse keele- sõnade kasutusele ja kõnelemise toonile. Klienti julgustatakse end väljendama “mina”-lausete kaudu ja suunatakse läbi selle võtma omanditunne, vastutus oma isikliku kogemuse eest. Nt selle asemel, et öelda: “Ma ei vihastaks, kui tema niimoodi ei käituks!”, saab öelda: “Ma tunnen end vihasena, kui ta selliselt käitub – see paneb mind end tundma tähtsusetuna ja see ei meeldi mulle.”

Kehakeel. Seansi ajal jälgib gestaltterapeut kliendi kehakeelt ja liigutusi, milleks võib olla teatud näoilme, žestid, liigutused, nagu jalaga koputamine, käte väänamine jne. Tõenäoliselt mainib terapeut oma tähelepanekuid selle kohta ja küsib, mis inimesega sel hetkel toimub – kutsub klienti üles olema enda suhtes uudishimulik. Terapeut võib paluda kliendil anda oma jalgadele, kätele või näoilmele hääl.

Võimendamine. Tehnika seisneb selles, et terapeut juhendab klienti tähelepanu pälvinud käitumist või emotsiooni võimendama. See aitab kaasa probleemi põhjuse tuvastamisele, annab võimaluse sellega tegeleda, avastada, kuidas inimene võis õppida oma emotsionaalseid kogemusi füüsilistest liigutustest, aistingutest lahti ühendama.

Emotsiooni asukoha määratlemine. Emotsioonidest rääkimine on väga tavapärane, see aga on väga erinev emotsioonide kogemisest. Gestaltteraapias julgustatakse klienti tunnetama, kus vastav emotsioon tema kehas paikneb. Klient võib näiteks kirjeldada, kuidas ta oma kehas emotsioone kogeb, järgmiselt: “suur sõlm kõhus” või “pinge rinnus”. Emotsionaalse kogemuse asukoha leidmine kehas aitab kliendil oma emotsioone teadvustada ja tõhusamalt töödelda.

Eneseväljendus läbi loomingu. Gestaltteraapias kasutatakse loomingulisi tegevusi, nagu maalimine, skulptuur, joonistamine jne. See aitab inimesel olla kohal, teadvustada käesolevat hetke, võimaldab iseendast ja oma kogemusest teadlikumaks saamist.

Paradoksaalne muutus. Paradoksaalsete muutuste teooria keskendub vajadusele ennast aktsepteerida – kui inimene teeb rahu sellega, kes ja milline ta inimesena on, siis annab see oskuse olla rohkem kohal, siin-ja-praegu-hetkes. Tulemuseks on positiivsem enesetunne.

Tühja tooli tehnika. Üks tuntumaid Gestaltteraapia eksperimente. See lihtne lähenemisviis aitab lahendada inimestevahelisi või sisemisi konflikte. See aitab näha olukorda teisest vaatenurgast ning saada parem arusaam iseenda tunnetest ja käitumisest.

Mis puhul gestaltteraapia abiks on?

• Eneseteadlikkuse suurendamine
• Enesehinnangu probleemid, enesekindluse puudumine
• Negatiivne sisekõne
• Identiteedikriis
• Suhteprobleemid, probleemid suhtlemisel
• Käitumisprobleemid
• Depressioon, ärevus, meeleoluhäired
• Ärevus, ärevushäire, stress

Gestalt on ka väga tõhus muutuste elluviimisel töös üksikisikute, paaride, rühmade, meeskondade ja organisatsioonidega. Gestalt-lähenemine on liikunud ka väljapoole teraapiaruumi – seda kasutavad üha enam inimesed, kelle töö on seotud suhete loomisega. Seda kasutavad ka inimestele keskendunud spetsialistid sellistes valdkondades nagu personalijuhtimine, organisatsiooni arendamine, juhendamine ja koolitus.

Kliendi jaoks on suurem teadlikkus ja parem arusaam sellest, kuidas ta mõtleb ja tegutseb, kuidas suhestub, mida tunneb, väga vabastavad. See aitab näha olukordasid, ennast uue nurga alt, leida seeläbi uusi lahendusi, tõstab enesekindlust ja võib kaasa tuua võimsaid muutusi – võimestab inimest elama oma elu nö täiel rinnal.

Tutvu gestalt psühhoteraapi teenusega lähemalt siin. Ning loe ka gestaltteraapia töötubade kohta siit.