Pole mingi uudis, et töökollektiivis veedame väga suure osa oma elust – tihti isegi suurema kui sõprade ja perega. Pole ime, et töösuhetest võivad areneda sõprussuhted, mõnikord enamgi. Kuid kas sõbrad kolleegide seas on hea mõte? Milliseid väärtusi see töökeskkonnale lisab ja milliseid väljakutseid võib tekitada?
Sõprussuhete positiivsed mõjud töökeskkonnale
1. Suurenenud koostöövalmidus ja usaldus. Head ja sõbralikud suhted kolleegidega võivad oluliselt tõsta koostöö kvaliteeti. Kui tunned kedagi isiklikult, on lihtsam suhelda avameelselt, jagada ideid ja leida loovaid lahendusi esilekerkivatele probleemidele. Lisaks võimaldab usaldus sõpradel olla üksteise suhtes avatumad ja toetavamad.
2. Töörahulolu ja motivatsiooni kasv. Töökoht, kus sõprussuhted on pigem tavalised, võib tunduda turvalisem ja meeldivam. Sõprussuhted kolleegidega võivad niisiis suurendada tööõnne ning anda lisamotivatsiooni ka pingelisemates olukordades.
3. Emotsionaalne tugi. Töökeskkonnas tekib paratamatult pingeid ja tuleb ette ka stressirohkemaid perioode. Sõber tööl võib sel ajal olla hea kuulaja ja toetaja, aidates keerulistel hetkedel tasakaalu säilitada.
Milliseid probleeme sõprussuhted töökollektiivis võivad kaasa tuua?
1. Konfliktide lahendamine osutub keerulisemaks. Kui sõbrad satuvad omavahel konflikti, võib olukord kujuneda emotsionaalsemaks kui “tavaliste” kolleegide puhul. Samuti võib osutuda raskeks objektiivsete otsuste langetamine, kui tuleb valida sõbra ja teiste kolleegide vahel.
2. Professionaalsuse hägustumine. Sõprussuhted võivad tekitada olukordi, kus piir professionaalse ja isikliku suhtluse vahel hägustub või kaob sootuks. See võib omakorda mõjutada töö tõhusust ja distsipliini.
3. Gruppide moodustumine ja ülejäänute tõrjutus. Kui kollektiivis tekib sõpruskond, võivad teised kolleegid tunda end kõrvalejäetuna. See võib tekitada pingeid ja takistada kogu tiimi koostööd.
Kuidas leida tasakaal sõpruse ja professionaalsuse vahel?
1. Sea kollektiivis, isegi organisatsioonikultuuris selged piirid. Selgete piiride seadmine on vajalik, et töökohustused ja professionaalne suhtlus ei kannataks. Kui piirid puuduvad või on hägused, võib tekkida olukord, kus töö asemel tehakse muid asju või tekib liigne familiaarsus, mis võib mõjutada kogu kollektiivi distsipliini. Parim viis piiride seadmiseks on hoida tööalased ja isiklikud vestlused ja tegemised eraldi – iga asja jaoks olgu oma aeg ja koht. Tõhus viis seda teha on ka meeskonnaga kokkulepete loomine, kus pannakse paika ootused ja piirid ning üldiselt soovitatud käitumisviisid, mida töökeskkonnas järgida.
2. Räägi oma ootustest sõpradeks kujunenud kolleegidega ausalt ja avatult. See aitab ennetada arusaamatusi ja konflikte, sest kui ootused, piirid või kokkulepped ei ole selged, võib juhtuda, et keegi hakkab olukorda ära kasutama. Vajadusel võid kaaluda ka neutraalse osapoole, näiteks professionaalse coachi kaasamist, kes saab aidata ühiste kokkulepete sõnastamisel.
3. Tugevda meeskonna ühtsust ja dünaamikat. Kui meeskonnas on tugev ühtsustunne ja hea dünaamika, väheneb tõenäosus, et sõprussuhted hakkavad kuidagi gruppide moodustumist soodustama. Tugev ühtsustunne ja hea dünaamika tagavad, et igaüks tunneb end meeskonnas hinnatud ja võrdväärse liikmena. Selle saavutamiseks võid kaaluda temaatiliste töötubade, koolituste või lihtsalt teambuilding harjutuste läbiviimist.
Niisiis, kas sõprussuhted töökollektiivis on võimalikud?
Lühidalt jah, sõprussuhted töökollektiivis on kindlasti võimalikud ja võivad olla ka äärmiselt positiivsed, kui nendega vastutustundlikult ringi käia. Sõprussuhted võivad luua toetava ja motiveeriva töökeskkonna, kuid samal ajal tuleb arvestada ka võimalike ohtudega. Edukaks tasakaalu leidmiseks on seega oluline jälgida, et professionaalsus püsib ning tööülesanded ja meeskonna ühised eesmärgid oleksid esikohal.
Kui tunned, et sinu meeskond vajab tuge sõprussuhete ja tööalaste suhete tasakaalustamisel, siis hea ning praktilise valiku erinevaid võimalusi leiad kindlasti ka Realcoachi teenuste ja töötubade hulgast.
