12. märtsil toimus Tallinnas Eesti Koolitus- ja konverentsikeskuse korraldatud Psühholoogia Aastakonverents, mis tänavu keskendus tööelu tasakaalule ja tugevale vaimule – aktuaalsemad teemad kui kunagi varem. Meie Gestalt-psühhoterapeut Elo veetis selle päeva põnevate ettekannete keskel, mis avasid uusi vaatenurki ja pakkusid rohkelt inspiratsiooni, ja naases nii inspiratsiooni kui ka äratundmisega, et Gestalt-teraapia põhimõtted resoneerivad üha rohkem ka kaasaegses tööelus.
Heaolu algab kuuluvusest
Päeva alustas mõte, mis jäi tegelikult läbivalt kogu konverentsi saatma – head suhted on heaolu alus.
Uuringud kinnitavad, et inimestel, kes tunnevad kuuluvust, on ka tugevam vaimne tervis. Seetõttu ei saa alahinnata töökeskkonda ega suhteid kolleegidega – need mõjutavad oluliselt meie emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu.
Kui töösuhted on autentsed ja toetavad, suureneb ka enesekindlus ning julgus olla loov ja avatud – väärtused, mis on sügavalt seotud Gestalt-psühhoteraapia olemusega.
Psühholoogiline turvalisus – vundament mistahes meeskonnatööle
Kuuluvuse ja heaolutunde seose loogilise jätkuna käsitleti ka psühholoogilist turvalisust.
Kui inimene tunneb end turvaliselt, on ta valmis jagama oma mõtteid, tunnistama eksimusi, tegema koostööd ja õppima.
Selle eelduseks on positiivne meeskonnadünaamika ja usalduslik sisekliima, milles valitseb lugupidamine ja hoolimine – täpselt nagu Gestalt-terapeutilises ruumis, kus eesmärk ongi luua vaba ja toetav keskkond autentseks eneseväljenduseks ja kasvuks.
Ärevus ei ole tingimata vaenlane – ta võib ka edasiviiv jõud
Eriliselt jäi meelde psühhiaater ja kliiniline neuroteadlane Margus Lõoke, kelle ettekanne keskendus ärevuse ja meeleoluhäirete märkidele ning toimetulekumehhanismidele.
Mõõdukas ärevus, nagu ta tõi välja, pole sugugi halb – see võib motiveerida pingutama, just nagu terve (mõõdukas) enesehinnang. Ta rõhutas, et hea vaimse tervise eelduseks on tugev “ajutervis”, mille aluseks on tasakaal neljas valdkonnas: bioloogilises, psühholoogilises, sotsiaalses ja spirituaalses.
Viimane ei tähenda ilmtingimata täielikku zeni ja hookus-pookust, vaid ennekõike tähenduse ja selgete eesmärkide olemasolu – nii igapäevases kui elulises plaanis. Gestalt-teraapia aitab kohaloluga luua teadlikkust oma emotsioonidest ja seisunditest – see iseenda märkamine on võti ka ärevuse leevendamiseks.
Kui töö võtab üle – töösõltuvuse varjatud lõksud
Päev tõi esile ka tööelu varjuküljed. Töösõltuvust käsitlenud ettekandes ilmnes, kui kergesti võib enese tõestamisvajadus viia ületöötamiseni. Kodukontorites töötamise sagenemine on seda nähtust süvendanud.
Kuid – rohkem tööd ei tähenda automaatselt paremaid tulemusi. Vastupidi, see võib vähendada loovust ja paindlikkust.
Siin tuleb taas mängu Gestalt-lähenemine, mis kutsub märkama oma käitumismustreid ja võtma vastutust oma heaolu eest. Töö(- ja era)elu tasakaal ei teki iseenesest – see vajab teadlikku tähelepanu ja otsuseid.
Kui töökultuur teeb haiget – toksilisusest tervenemiseni
Üks mõtlemapanevamaid esinemisi puudutas töökiusu ja toksilist töökultuuri tervishoiu valdkonna näitel.
Dr Priit Tohver tõi esile, kuidas hariduse ja kogemuse baasil kujunenud hierarhiad – näiteks arstide ja residentide või õdede suhted – võivad kaasa tuua lugupidamatuse ja pingeid.
Enamgi veel – pingeline töökeskkond ei mõjuta ainult töötajate heaolu ja tööjõuvoolavust, vaid ka patsientide ravi kvaliteeti. See oli valus, kuid vajalik peegel – hea töökultuur ei ole luksus, vaid eluliselt oluline vajadus. Realcoachil on muide hea meetod, kuidas meeskonna sisekliimat auditeerida.
Konfliktid ei pea lõhkuma – nad võivad ka arengule soodsa pinnase luua
Ka konfliktide teemast ei saa üle ega ümber. Ent konverentsil kõlas oluline sõnum: konfliktid ei pea olema hävitava loomuga.
Kui nendesse suhtuda avatult ja konstruktiivselt, võivad need tuua nähtavale olulised kitsaskohad ja olla lausa edasiviivaks jõuks. Oluline on seejuures osapoolte emotsionaalne küpsus ja tasakaal. Lisaks ka oskus vaadata konflikti eemalt ja eraldiseisvalt inimestest.
Jagati praktilisi nõuandeid, kuidas jääda pingelises olukorras mõistlikuks ning hinnata, kas ja kuidas konfliktiga üldse edasi tegeleda. Lisaboonusena sai publik näpunäited, kuidas anda ja vastu võtta tagasisidet.
Tehisintellekt ja enesejuhtimine – liitlased, mitte vastandid
Lõpetuseks heideti pilk ka tulevikku – nimelt lisandub pidevalt uusi tehnoloogiaid ja AI-põhiseid tööriistu, mis võivad aidata ka eneseanalüüsi ja vaimse tervise toetamisel ning stressiga toimetulekul. Tehnoloogia ei pea meid inimeseks olemisest eemaldama, vaid võib oskuslikul kasutamisel aidata just lähemale jõuda – iseendale.
Gestalt-teraapia – rohkem kui teraapia, see on elufilosoofia
Konverentsilt lahkusin sügavalt inspireerituna. Ja veelgi enam – tundsin tugevat äratundmist, et Gestalt-teraapia põhimõtted – kohalolu, kontakt, eneseteadlikkus, autentsus – ei ole pelgalt teraapia tööriistad. Need on teeviidad, mis aitavad luua tähenduslikumat ja tasakaalukamat elu, olgu siis tööl või kodus.
Kui tunned, et vajad töö ja vaimse tervise vahel tasakaalu leidmiseks rohkem tuge, siis võta meiega ühendust! Meil on ridamisi soovitusi, võtteid ja tööriistu, et sind aidata!
Elo Mets
Gestalt-psühhoterapeut
elo@realcoach.ee
* Fotod pärinevad Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse Facebooki lehelt.
