Kujuta ette meeskonda, kus inimesed vaikivad – mitte sellepärast, et neil pole midagi öelda, vaid seetõttu, et nad ei usu, et neid kuulda võetakse või väärtustatakse. Koosolekud on justkui ettekanded, küsimusi ei küsita, ettepanekuid ei tehta, kokkuleppeid ei sõlmita. Samas, töö saab kõigil tehtud, aga keegi ei juhi (avalikult) tähelepanu sellele, mis päriselt toimub. Inimesed on viisakad, kuid miski ei muutu (paremaks) ja arengut ei toimu.
Eelnev kirjeldus viitab ühele võrdlemisi levinud kuid ääretult kriitilisele vajakajäämisele päris paljudes organisatsioonides – usalduse puudumisele.
Samas on usaldus eduka meeskonnatöö üks olulisemaid aluseid: kui seda pole, hakkab kogu süsteem vaikselt, märkamatult, lämbuma.
Mis juhtub, kui usaldus kaob
Meeskond, kus puudub usaldus võib esmapilgul kõrvaltvaatajale tunduda täiesti normaalne. Inimesed käivad tööl, koosolekud toimuvad regulaarselt, isegi tähtaegadest peetakse üldjuhul kinni ja ka projektid liiguvad edasi. Kuid pealispinna all toimub hoopis midagi muud.
Vaata, kas tunned mõnda neist mustritest ära:
- Koosolekutel valitseb ettevaatlik vaikus.
Inimesed ei jaga enam oma mõtteid, sest nad ei tunne, et nende arvamus loeb. Arutelud muutuvad infovahetuseks, mitte ideede genereerimiseks. Väikestest arusaamatustest saavad ajapikku suured probleemid. - Vigu varjatakse ja konflikte välditakse.
Kui iga eksimus võib kaasa tuua etteheiteid või halvakspanu, hakatakse tegema vaid “ohutuid” valikuid. Innovatsioon ja õppimine toppavad, sest eksimuse hirm on suurem kui kasvusoov. - Ideid hoitakse endale.
Kui kord kedagi naeruvääristatakse või tema ettepanekut ignoreeritakse on kergem järgmine kord lihtsalt vaikida. Loovus ja algatusvõime surutakse maha ning ettevõte kaotab oma suurima varanduse: inimeste potentsiaali. - Abi ei küsita, kuigi seda vajatakse.
Kui abiküsimine tundub nõrkuse märgina, tekib näiline pädevus. Kõik teevad näo, et saavad hakkama, kuni üks hetk enam ei saa – midagi läheb totaalselt untsu, keegi põleb läbi või lahkub töölt. Ja siis on juba hilja. - Meeskonnatöö asemel võetakse kaitse- või koguni rünnakupositsioon.
Inimesed ei tee enam koostööd, vaid asuvad konkureerima või üksteise vastu töötama. Igaüks püüab end kaitsta – oma aega, oma arvamust, oma mainet, oma töökohta. Lahenduste otsimise asemel otsitakse süüdlast ja näidatakse näpuga. - Suhtlus muutub formaalseks ja külmaks.
Koosolekud kulgevad rutiinselt, energiat pole, ideid ega arvamusi pole. Õhus on pinge, isegi kui seda välja ei öelda. Kõik toimib… seni, kuni enam ei toimi.
Mõtlemapanev, kas pole? Niisiis mängib usaldus edukas meeskonnatöös ääretult olulist rolli. Tugevas meeskonnas ei suhtuta usaldusse kui enesestvõetavasse “pehmesse teemasse” ega peeta “toredaks lisandiks”. Tugevas meeskonnas on usaldus edu strateegiline eeldus, sest loob julguse küsida, rääkida, vaielda, katsetada, õppida, eksida ja kasvada. See annab meeskonnale justkui südame.
Ja hea uudis on see: usaldust on võimalik teadlikult luua ja taastada.
See ei juhtu iseenesest, aga see on siiski täiesti võimalik, kui on olemas õige raamistik, turvaline keskkond ja ühine tahe.
Vihje juhile, kes tahab midagi päriselt muuta
Kui sa tunned, et su meeskonnas on midagi õhus – seletamatut pinget, valjut vaikust või väsimust – siis see on hetk, mil tasub peatuda ja küsida: milline on usaldus meie meeskonnas?
Selleks, et toetada meeskondi ja nende juhte, kes soovivad üheskoos luua positiivse töökultuuri ja usaldusliku õhkkonna, oleme kokku pannud töötoa “Usaldus meeskonnas kui edu võti”. Selle vältel uurime, mida tähendab psühholoogiline turvalisus ja kuidas usaldus mõjutab meeskonna tugevust ning tulemusi.
Töötoa eel teeme läbi psühholoogilise turvalisuse testi, mis aitab igal tiimil objektiivselt oma olukorda hinnata. Muu hulgas teeme töötoa vältel praktilisi harjutusi, arutleme ning töötame üheskoos välja konkreetse samm-sammulise tegevusplaani, kuidas just selles meeskonnas luua ja hoida turvalist õhkkonda, kus avatus, usaldus ja koostöö saavad kasvada.
Kui sul on töötoa kohta küsimusi, võta meiega julgelt ühendust.
