Meie igapäevaelu kaoses on lihtne langeda impulsiivse reageerimise lõksu igas olukorras, millesse satume. Ärritav vahejuhtum kolleegiga, arusaamatus või vaidlus kallimaga, ootamatu tagasilöök – meie instinktid käsivad reageerida koheselt, mis omakorda on ajendatud emotsioonidest ja impulssidest.

Reageerimine ongi instinktiivne, sest seda juhivad emotsioonid ja üldjuhul me siis pikalt ega teadlikult järele ei mõtle. Reageerimine on piltlikult nagu põlve tõmblus, kui arst väikese haamriga toksab – lajatame ilma tagajärgedele mõtlemata. See võib tuua küll ajutise kergendustunde, kuid viib enamasti hoopis suurema konflikti, arusaamatuste ja kahetsuseni, eskaleerides enamasti märkimisväärselt mistahes olukordi, uurendades negatiivsust ja pärssides kommunikatsiooni. 

Seevastu vastamine aga hõlmab pause, reflekteerimist ja sihiliku tegutsemissuuna valikut. Kui vastame, võtame aega olukorra hindamiseks teisest vaatenurgast, kaalume lahendusvõimalusi ning tegutseme kooskõlas oma väärtuste ja eesmärkidega. Vastamine võimaldab meil niisiis säilitada kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle, soodustab tervemaid suhteid ja positiivsemaid lõpptulemusi. 

Kuidas siis saame kujundada harjumust, et pigem vastata mitte reageerida? Selleks on mitmeid võimalusi:

1. Kasvata teadvelolekut (mindfullness)

Teadveloleku oskust saad arendada mediteerimise ja hingamisharjutustega või lihtsalt püüdes keskenduda siin ja praegu viibimisele – nii saad rohkem teadlikuks oma mõtetest, emotsioonidest ja impulssidest. Teadveloleku harjutamine aitab luua distantsi stiimulite ja vastuse vahele ning annab sulle võimaluse valida, kuidas reageerida.

2. Peatu ja reflekteeri

Kui seisad silmitsi väljakutsuva olukorraga, siis selle asemel, et koheselt reageerida, võta hetk peatumiseks ja reflekteerimiseks. Küsi endalt, mis trigerdas sinu emotionaalse vastuse, kaalu oma tegude potentsiaalseid tagajärgi ja mõtle alternatiivseid viise vastamiseks.

3. Õpi märkama ja tõlkima oma emotsioone

Esmased ehk põhiemotsioonid on inimese kõige fundamentaalsemad, vahetumad ja otsesemad  reaktsioonid hetkeolukorrale. Need tekivad enamasti alateadlikult. Teisesed emotsioonid on aga vastused esmastele emotsioonidele ning varjavad sageli seda, mida me sügaval sisimas tunneme. Teiseseid emotsioone võib niisiis vaadelda kui vältimist või kaitset esmaste emotsioonide eest, mis on pikalt tähelepanuta jäänud. Saad selle kohta lähemalt lugeda meie blogiloost “Mida emotsioonid meile räägivad?”

4. Suurenda empaatiat ja mõistmist

Püüa ise olla mõistev enne seda, kui ootad, et sind mõistetakse. Harjuta empaatiat asetades end teise inimese olukorda ja mõtle tema vaatenurgale. Olles teistega empaatiline, suudame oskuslikumalt suhelda ja leiame konfliktidele vastastikku kasulikke lahendusi.

5. Arenda oma suhtlemisoskuseid

Suhtlemisoskus on võti, et suudaksid vastata konstruktiivselt ka keerulistes olukordades. Harjuta selleks aktiivset kuulamist, aktsepteeri teiste tundeid ning väljendu rahulikult ja enesekindlalt. Soodustades avatud ja austavat suhtlust, saame ära hoida arusaamatusi ja konflikte tõhusamalt lahendada.

6. Hoolitse enda eest

Enese eest füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt hoolitsemine on elementaarne samm, et mõistlikult mistahes elu pakutud väljakutsetele vastata. Prioritiseeri selliseid tegevusi, mis sind laevad ja värskendavad, näiteks puhkus, trenn, hobid, kallite inimestega ajaveetmine või otsi tuge terapeudilt, coachilt või nõustajalt, kui tarvis.

Võttes omaks vastamise mitte reageerimise praktika, saame elus navigeerida suurema teadlikkuse, autentsuse ja paindlikkusega. Olgugi, et see eeldab kannatlikkust, eneseteadlikkust ja harjutamist, siis tulemused on seda väärt ja väga mõjusad. Valides elu väljakutsetele hästi läbimõeldud vastused, võimestame endid looma positiivset muutust, ehitame teiste inimestega sügavamad sidemed ning elame rahulikumat ja täisväärtuslikumat elu.