Üha enam inimesi eelistab hübriid- või hoopis kaugtöö võimalust. Nii on parem töötada endale sobivas produktiivses rütmis ning ka hõlpsam ühildada töö- ja pereelu. Tööandjate ja meeskonnajuhtide jaoks tõstatub aga ridamisi väljakutseid, millest ehk olulisim on üksteisest eemal, võimalik, et mitte kunagi kokkupuutuvate ja sageli ka erinevas riigis asuvate meeskonnaliikmete koostöö ning meeskonnatunde kujundamine. Kuidas saaks juht oma sõnaotseses mõttes virtuaalset meeskonda parimal moel toetada?
Võimalusi on küll mitmeid, kuid siinkohal toome sinuni kaks enimkasutatavat teambuildingu ehk meeskonnatunde loomise ja tugevdamise harjutust just virtuaalse meeskonna toetamiseks.
1. “Me, myself and I ” ehk suhtlemisoskuse arendamise harjutus
Harjutus on mõeldud suhtlemisoskuse arendamiseks ja julgustab osalejaid rääkima ka teistel teemadel peale iseenda. Sageli kipume me suhtlemisel keskenduma enda mõtetele, tunnetele ja kogemustele, mis võib piirata meie võimet mõista ja aktsepteerida teiste vaatenurki. See harjutus ärgitab osalejaid väljuma oma mugavustsoonist, rääkima ilma “mina” või “ma” sõnu kasutamata, mis omakorda julgustab rohkem kaasa mõtlema ja keskenduma vestluspartnerile. Selline lähenemine aitab mõitsa, kuivõrd sageli me tegelikult iseendast räägime ja kui oluline on luua tasakaalustatud ja kaasav suhtlusruum.
Eesmärk: aidata osalejatel mõista, kui suurel määral nad enamasti just iseendale keskenduvad.
Kasutage seda harjutust, kui:
- meeskonnaliikmed vajavad tuge oma suhtlemisoskuse arendamisel,
- meeskonnaliikmed võiksid parandada oma kuulamisoskust.
Kuidas see harjutus käib?
- Osalejad jagatakse paaridesse.
- Üks paarilistest räägib järjest 3 minutit ilma pausideta. Pausid ei ole lubatud.
- Teema võib olla vabalt valitud. Võib rääkida ka mitmel teemal.
- Rääkijal ei ole lubatud kasutada sõnu “mina” või “ma”.
- Kuulajal ei ole lubatud rääkida, küsimusi esitada ega teha märkusi nagu “ooo” või “mhmh”.
- Pärast kolme minutit vahetatakse rolle.
Aruteluküsimused pärast harjutust (võib valida neist kõige sobikumad):
- Milline roll oli lihtsam, kas rääkija või kuulaja? Miks?
- Kuidas tundsid end kuulajana, kui ei saanud küsida küsimusi või jagada oma mõtteid? (kas tundsid end väljajäetuna või justkui eemal, kui keskendusid vestluspartneri kuulamisele?)
- Kuidas tundsid end rääkijana, kui sa ei saanud vestluspartneriga vahekokkuvõtteid teha? (Tundsid ehk muret, kas sind mõistetakse, või arvasid, et partnerit ei huvita ja sul oli ebamugav?)
- Kui lihtne või keeruline oli rääkida ilma peatumata? Miks?
- Milliseid loomingulisi viise leidsid enda kohta rääkimiseks ilma sõna “mina” kasutamata?
- Mida meie meeskond sellest harjutusest õppis ja kuidas saame seda (virtuaalses) töökeskkonnas rakendada?
Nipid edukaks läbiviimiseks: ole valmis tegema 2-minutiline demo oma monoloogist ja kaasa meeskonda märkama, millal ja mitmel korral sa kasutasid sõnu “mina” või “ma”.
2. Jaa, aga…tagasisidestamise harjutus
See on kiire suuline harjutus, milles osalejad annavad üksteisele tagasisidet kasutades fraasi aga, …
Eesmärk: aidata osalejatel mõista, kui kergesti võib sõna “aga” segada konstruktiivset tagasisidestamist ja viia vestluspartneri kaitsepositsiooni. Osalejad õpivad, miks on oluline asendada sõna “aga” sõnadega “ja” või “kuid”. Kui inimene kuuleb sõna “aga”, valmistub ta psühholoogiliselt kuulama midagi negatiivset või vastuolulist. Nii võib esialgne positiivne sõnum kaotada oma jõu või tähenduse, sest tähelepanu suunatakse peatselt saabuvale “tõelisele” sõnumile, mis tõenäoliselt väljendab kriitikat, vastuväidet või erinevat vaatenurka.
Näiteks, kui öeldakse: “Mulle meeldib, kuidas sa selle probleemi lahendasid, aga sa oleksid pidanud rohkem meeskonnaga konsulteerima,” siis kuigi esialgu tundub, et tegemist on tunnustusega, asetub fookus sõna “aga” järel tulevale kriitikale. Sedasi tunneb kuulaja, et tema pingutusi ei hinnata piisavalt ja algne kompliment polnud siiras.
Sõna “aga” asemel “ja” kasutamine aitab säilitada esmase positiivse sõnumi väärtust, luues samal ajal ruumi konstruktiivsele tagasisidele või täiendavatele mõtetele ilma tunnustuse mõju vähendamata. See lähenemine julgustab avatud ja toetavat dialoogi, kus kõik osapooled tunnevad, et nende panust hinnatakse ja nende arvamus loeb.
Kasutage seda, kui:
- tagasiside andmine või vastuvõtmine põhjustab ebakindlust või hirmu,
- inimesed tunnevad, et neid ei kuulata avatult.
Kuidas toimida?
- Jaga osalejad paaridesse.
- Igaüks mõtleb 30 sekundi jooksul, mis talle tema partneri riietuse juures meeldib ja mis võiks olla veel parem.
- Esimene osaleja jagab partnerile esmalt, mis talle meeldib, seejärel, mida võiks veel parandada, kasutades üleminekul sõna “aga”.
- Rollide vahetus: teine partner jagab oma mõtteid.
- Lõpuks jagavad mõlemad partnerid uuesti oma mõtteid, asendades sõna “aga” sõnaga “ja”.
Näited:
- “Mulle meeldib sinu hall kampsun, aga sinu silmade värvi tooks paremini esile roosat värvi kampsun.”
- “Mulle meeldib sinu kampsun ja sinu silmade värvi tooks veel paremini esile roosat värvi kampsun.”
- “Mulle meeldib sinu kleit, aga sa näeksid veelgi vapustavam välja kuldsete kõrvarõngastega.”
- “Mulle meeldib sinu kleit ja sa näeksid veelgi vapustavam välja kuldsete kõrvarõngastega.”
Küsimused pärast harjutust:
- Kuidas sa end tundsid, kuuldes lauset sõnaga “aga”? (Kas tõrjutuna, ärritatuna?)
- Kuidas sa end tundsid, kuuldes lauset sõnadega “ja” või “kuid”? (Kas austatuna, abistatuna, toetatuna?)
- Mida sõna “aga” tavaliselt lausega teeb? (Näiteks tühistab eelöeldu, kuna pärast sõna “aga” tuleb peamine sõnum)
- Miks me üldse kasutame nii sageli sõna “aga” tagasisidet või soovitusi andes?
Nipid edukaks läbiviimiseks:
- Jaga osalejatele näiteid, kuidas laused võiksid kõlada.
- Veendu, et kõik osalejad on lõpetanud oma “aga”-laused, enne kui liigute “ja”-lauseteni.
- Selgita, miks sõna “aga” võib tühistada eelnevalt öeldu.
Kui sul tekkis loetu põhjal küsimusi või soovid rohkem teada saada, võta meiega julgelt ühendust!
Heade soovidega
Reesi
