Psühhoteraapia maailm on lai ja mitmekesine. Mõni lähenemine keskendub lapsepõlvele, teine mõtetele, kolmas käitumisele. Gestalt teraapia eristub aga selle poolest, et keskendub praegusele hetkele ja inimesele tervikuna – mitte ainult sellele, mida ta mõtleb, vaid ka sellele, kuidas ta tunneb, tajub ja tegutseb.

1. Olemine „siin ja praegu“
Gestalt teraapia üks keskseid põhimõtteid on „siin ja praegu“. See tähendab, et terapeudi ja sinu vaheline koostöö keskendub kogemusele praeguses hetkes – sellele, mis toimub just nüüd. Ilmselt oled märganud, et paljude sinu tänaste probleemide juurpõhjused, millega suhetes, tööolukordades või läbi keha reaktsioonide silmitsi seisad, pärinevad tegelikult sinu minevikust – isikliku elu või isiksusega seotud lahendamata mustritest, valust või uskumustest.

Selle asemel, et jääda analüüsima „miks see juhtus“, küsitakse Gestalt teraapia käigus pigem:

• „Mis sinuga praegu toimub?“
• „Kuidas see sind praegu end tundma paneb, kui sellest räägid/ kui sellele mõtled?“
• „Mida sa oma kehas tunned?“
• „Mida sa praegu vajad?

Nende küsimuste eesmärk on aidata sul oma tegelikust kogemusest teadlikumaks saada – ja just teadlikkus on muutuse võti.

2. Teraapia keskmes on suhe ja kontakt
Gestalt psühhoterapeut ei ole „ekspert“, kes sind „korda“ teeb – ta on kohal autentse ja võrdväärse partnerina. Tervendav on hoopis teraapiasuhe ise, pakkudes turvalist keskkonda, milles saavad sündida uued kogemused. Kui oled näiteks minevikus õppinud konflikte vältima või tundeid varjama, on terapeutilise suhte eesmärk pakkuda sulle võimalust seda märgata ning uutmoodi käitumist kogeda – väljendades näiteks viha, kurbust või rõõmu ja avastada, et suhe ei pea seetõttu katkema.
Nii on suhte autentsus ja kohalolu asetatud Gestalt terapeudi töö keskmesse. See eeldab terapeudilt väga põhjalikku väljaõpet, eelkõige sügavuti tööd iseendaga ja oma nö varjukülgedega.
Gestalt teraapias oleneb muutus kohtumisest, mitte tehnikast.

3. Inimene kui tervik
Gestalt teraapia vaatleb sind kui tervikut – sinu mõtted, tunded, keha ja käitumine on omavahel tihedalt seotud. Kui need ei ole omavahel kooskõlas, võib tekkida kurnatus, rahulolematus või tunne, et “midagi on puudu”. Kui sinu keha on pinges, mõjutab see nii emotsioone kui mõtlemist; kui tunded on alla surutud, mõjutab see suhteid jne.
Gestalt teraapias pööratakse tähelepanu ka sellele, kuidas inimene katkestab oma loomuliku kontakti maailmaga või moonutab seda – näiteks läbi kontrolli, vältimise või kohanemise. Need „katkestused“ ja sellest tulenevad käitumisviisid on mingil perioodil ehk aidanud nö ellu jääda, kuid võivad hilisemas elus hakata meie elu piirama.
Terapeut aitab sul selliseid mustreid märgata ja uurida – mitte hinnangut andes, vaid uudishimulikult ja toetavalt.

4. Gestalt teraapia ei tee sind „korda“, vaid teadlikuks
Erinevalt mõnest kognitiivsest või käitumuslikust teraapiast ei keskendu Gestalt teraapia sümptomaatilisele „ravile“. Teraapia eesmärk ei ole sind muuta, vaid aidata sul märgata, kuidas sa juba toimid, ja seeläbi avastada uusi võimalusi.
Olles teadlik oma automaatsetest valikutest, tekib sul vabadus otsustada, kas sa soovid jätkata endistviisi või proovid midagi uut.
Nii saab muutus alguse sisemisest taipamisest, mitte välisest survest.

5. Kogemuslik töö ja loomingulisus
Gestalt teraapia ei piirdu ainult rääkimise ja kuulamisega. Sageli kasutatakse ka kogemuslikke ja loomingulisi meetodeid – näiteks rollivahetusi, dialooge (sh kuulus „tühi tool“), liikumist, joonistamist jne. Nii saavad sinu tunded ja mõtted nähtavaks viisil, mida sõnad alati ei võimalda.
Kogemuslik töö aitab näha ja teadvustada, mis tegelikult sinu sees toimub, mitte ainult seda, mida sa tead. Nii saab teadmisest elav kogemus ja kogemusest muutus.

Kokkuvõtteks
Gestalt teraapia on niisiis kohtumine sinu ja sinu eluga just sellisena, nagu see praegu on. Teraapias ei otsita „õigeid vastuseid“, vaid luuakse ruum autentsusele, kogemusele ja teadlikkusele. Muutus ei sünni pingutuse tulemusel, vaid siis, kui lubad endal märgata ja aktsepteerida seda, mis hetkel toimub.

“Muutus algab siis, kui inimene saab selleks, kes ta on, mitte siis, kui ta püüab saada selleks, kes ta ei ole.”
– Fritz Perls, Gestalt psühhoteraapia looja

Kui loetu kõnetas sind ja mõtled, et sellisest teraapiast võiks sullegi kasu olla, uuri lähemalt Realcoachi teenuste Gestalt psühhoteraapia täiskasvanule või psühholoogiline nõustamine teismelisele ning võta minuga ühendust elo@realcoach.ee. Loe huvi korral pikemalt Gestalt psühhoteraapia kohta.