Kui palju nähtamatut (ja kulukat) lisatööd teie ettevõttes tehakse?
On selge ja loogiline, et suuremas ettevõttes on igal osakonnal oma eesmärgid, töövood ja vastutus. Millele aga alati piisavalt tählepanu ei pöörata, on see, et nende vastastikkune mõju on suurem, kui esmapilgul paistab. Nii võib ühes üksuses tehtud “väike/kiire” muudatus kaasa tuua ümberkorraldusi mitmes järgmises etapis, mis tähendab teisele osakonnale uut tööplaani, lisakulu või tähtaegade ümbermängimist ja uusi läbirääkimisi ehk kokkuvõttes hulga lisatööd ja stressi.
Küsimus pole seega alati selles, kas üks või teine osakond teeb oma tööd hästi, vaid, kas kõigi üksuste töökorraldus sobitub omavahel nii, et kogu protsess liigub tõrgeteta.
Võtame näiteks IT-ettevõtte, kus müük on toonud koju mahuka projekti. Kliendile antud lubadused tuleb nüüd tõlkida arendustiimi jaoks selgeteks nõueteks, hinnata töömahtu, leppida kokku prioriteedid ja planeerida ressursid. Kui kliendi ärivajadused täpsustuvad või muutuvad, mõjutab see lisaks müügile ka projektijuhtimist, arenduse tööplaani, ressursijaotust või ka värbamist. Kui muudatuste info ei jõua õigeaegselt kõigi osapoolteni, kulub kõikvõimalikele täpsustustele, ümberhindamisele ja plaanide muutmisele rohkem aega.
Sarnane olukord tekib ka tootmisettevõttes. Müük prognoosib nõudlust, võtab vastu tellimusi ja teeb tööd uute diilide nimel, ost hangib vajalikud materjalid õigeks ajaks õige hinnaga, tootmine planeerib töövoo ning ladu ja logistika korraldavad kaupade väljastamise ja tarned. Kui müügiprognoos või tellimused (kasvõi üksnes tähtajad) muutuvad, mõjutab see materjalide hankimist, tootmisjärjekorda, laoseisu ja tarneplaane.
Mõlemas näites võivad kõik osakonnad oma tööd hästi teha. Ometi tekib nendevahelistes ühenduslülides lisatööd, ooteaega, ümberkorraldusi ja lisakulusid. Sageli ei paista need üksiku osakonna tulemustest väljagi.
Kuidas tuvastada ja lahendada oma ettevõttes üleminekute ajaröövlid?
Valige üks oluline tööprotsess, näiteks kindlat tüüpi klienditellimuse täitmine ning vaadake seda algusest lõpuni. Mitte ainult seda, millised on iga osakonna ülesanded, vaid ka seda, kuidas ühe tööetapi tulemus (ka “liiga” hea) mõjutab järgmist.
Selleks tasub uurida kolme aspekti.
1. Kas vajalik info jõuab järgmise osapooleni õigel ajal, õiges kanalis ja õigel kujul?
Vaadake, millise info üks üksus järgmisele üle annab ja kas sellest piisab töö jätkamiseks.
Näiteks jõuab tellimus tootmisse, kuid tehnilised andmed, kliendi erisoovid või tähtajad vajavad veel täpsustamist. Või selgub alles töö käigus, et müük ja tootmine mõistavad kliendiga kokkulepitut erinevalt.
Uurige: millist infot küsitakse kõige sagedamini üle? Kas probleem on puuduvas infos, erinevas tõlgenduses või selles, et jooksvad muudatused ei jõua kõigi osapoolteni?
2. Kus muudatus ühe üksuse töövoos või tulemustes mõjutab järgmiste osapoolte tööd?
Vaadake, kas ühe osakonna jaoks vajalik muudatus toob kaasa lisatööd või ümberkorraldusi järgmistes etappides.
Näiteks muudab müük kliendile lubatud tarneaega, kuid tootmine peab selle saavutamiseks oma tööjärjekorra ümber tegema. Või muudab projekti lähteülesanne arenduse töömahtu, mõjutades juba kokkulepitud ressursse ja tähtaegu. Või täitis tootmine oma eesmärgid oodatust märksa kiiremini ja kaupa pole kusagil ladustada.
Uurige: millised muudatused põhjustavad kõige sagedamini ootamist, ümberplaneerimist või lisakulu? Kas nende mõju järgmistele osapooltele hinnatakse ja kooskõlastatakse enne muudatuse tegemist?
3. Kus tekib tööetappide vahel ootamist, kordamist või ümbertegemist?
Vaadake, millistes kohtades töö ei liigu järgmisse etappi nii sujuvalt, nagu protsess eeldaks.
Näiteks antakse projekt järgmisele üksusele üle alles siis, kui eelmine on oma töö lõpetanud, kuigi osa ettevalmistusi saaks teha juba varem. Või tuleb juba tehtud töö järgmises etapis ümber teha, sest eelmise tulemus ei vasta järgmise osapoole lähtevajadustele.
Uurige: kus töö kõige sagedamini seisma jääb või dubleerub? Millised kokkulepped, töökorraldus või üleandmise tingimused aitaksid seda vältida?
Miks tasub seda vaadata juhtkonna tasandil?
Tõrked üksustevahelises töövoos ei kuulu sageli ühegi osakonna vastutusalasse. Osakonnajuhid võivad oma üksuse tööd väga hästi korraldada, kuid neil ei pruugi olla piisavat ülevaadet sellest, kuidas nende otsused ja töökorraldus mõjutavad kogu protsessi. Ja enamasti ei ole neil ka õigusi sekkuda teise osakonna töö korraldusse.
Seetõttu ei ole antud teemapüstituse eesmärk tuvastada, kes on oma töö kehvasti teinud. Oluline on vaadata tervikpilti – ehk kuidas üksuste eesmärgid, kokkulepped ja tööprotsessid tervikuna kokku sobituvad ja sujuvad.
Kui ettevõtte kasvades lisanduvad uued üksused, inimesed ja tööetapid, muutuvad ka omavahelised sõltuvused keerukamaks. Nende sõltuvuste teadlik kujundamine aitab vähendada tarbetut lisatööd ning kasutada inimeste aega ja ettevõtte ressursse tulemuslikumalt.
Kuidas analüüsime seda TORM™ mudelis?
Realcoachi loodud TORM™ mudeli viiendal, protsesside toimivuse tasandil T5 vaatame, kuidas töövoog organisatsioonis tegelikult liigub. Analüüsime protsesside omavahelisi seoseid, üksustevahelisi sõltuvusi ja kohti, kus tekivad viivitused, korduv töö või muud takistused.
Meie eesmärk ei ole hinnata osakondade töötulemusi eraldiseisvalt, vaid aidata juhtkonnal näha, kuidas kujuneb tervik ning kus peituvad võimalused organisatsiooni sujuvamaks ja tõhusamaks toimimiseks.
Mõtteaineks: milline teie ettevõtte tööprotsess toimib üksikute osakondade vaates hästi, kuid milline töövoog võiks olla märksa sujuvam?
Kui soovid paremini mõista, millised teemad teie ettevõtte protsesside toimimises praegu tähelepanu vajavad, võid alustada TORM™ juhi kiirtestist. See annab esmase, subjektiivse indikatsiooni TORM™ tasanditel toimuva kohta. Täpsemalt saad tutvuda ka TORM™ mudeli ja auditi sisuga või broneerida 30-minutilise tasuta konsultatsiooni, et arutada oma organisatsiooni olukorda ja küsimusi.
