Külm vesi on üks lihtsamaid ja samas võimsamaid viise, kuidas oma keha ja närvisüsteemiga teadlikum suhe luua. Kuigi paljude jaoks seostub see esialgu vaid talisupluse või ekstreemsete väljakutsetega, on külma vee tegelik mõju märksa sügavam ja üllatavalt igapäevasem. Õigesti ja järjepidevalt kasutatuna võib külm vesi saada oluliseks abiliseks nii vaimse selguse, stressitaluvuse kui ka üldise heaolu toetamisel.

Seetõttu otsustasime ka oma aastat alustada nii erilise, pisut ehk ekstreemsegi, virgutusega ning kutsusime ka hea koostööpartneri Aaroni Raamatupidamisteenuste tiimi ühes. Seltsis ikka julgem ja segasem. Meie kogemusest saad aimu allolevast videost.

 

Kuidas külm vesi närvisüsteemi mõjutab?

Külma veega kokkupuude aktiveerib meie autonoomset närvisüsteemi. Esmane reaktsioon on loomulik – hingamine kiireneb (või hoopis peatub hetkeks), pulss tõuseb ja keha on justkui “valvel”. Kui aga jääme külma vette või duši alla teadlikult, rahuliku hingamisega, õpib närvisüsteem väga olulist oskust: stressisituatsioonis rahunemist. See on justkui sõnum iseendale: “Kui ma saan sellega hakkama, saan kõigega hakkama!”.

Niisiis treenib karastamine sinu parasümpaatilist närvisüsteemi, mis vastutab taastumise, rahunemise ja tasakaalu eest. Regulaarne karastamine aitab igal juhul:

• vähendada kroonilist stressi ja ärevust
• parandada emotsionaalset regulatsiooni
• suurendada keskendumisvõimet ja vaimset selgust
• toetada paremat und ja taastumist.

Paljud inimesed kirjeldavad pärast külma veega kokkupuudet ootamatut rahu- ja selgusetunnet. Justkui oleksid meel ja keha rohkem “kohal”.

 

Külma vee mõju kehale

Lisaks närvisüsteemile mõjutab külm vesi loomulikult ka sinu füüsilist keha ja tervist tervikuna:

• Vereringe paranemine. Külm paneb veresooned ahenema ja seejärel soojenemisel taas laienema, mis tugevdab veresoonte elastsust.
• Immuunsüsteemi tugi. Regulaarne mõõdukas karastamine võib aidata kehal paremini keskkonnamuutustega kohaneda.
• Põletike ja lihaspingete leevendus. Külm aitab vähendada põletikulisi protsesse ja kiirendada taastumist.
• Energia ja erksus. Külm vesi äratab keha üles loomulikul viisil, ilma stimulantideta.

Oluline on mõista, et kasu ei sünni enese sundimisest, vaid teadlikust ja järk-järgulisest harjutamisest.

 

Kuidas karastamisega alustada?

Kõige suurem viga, mida algajad teevad, on liiga kiirelt “sügavasse vette hüppamine”. Sellega riskid sa pigem külmetushaigusega. Pigem piisab alustuseks väga väikestest sammudest.

1. Alusta külma dušiga
   Pärast tavalist sooja dušši keera vesi jahedamaks ja lase sellel voolata 10–30 sekundit. Keskendu rahulikule hingamisele. Aja jooksul pikenda kestust 1–2 minutini.
2. Hinga aeglaselt ja teadlikult
   Tavatult külm vesi tekitab refleksi hinge kinni hoida. Selle asemel hinga rahulikult nina kaudu sisse ja pikalt välja. Hingamine on võtmetähtsusega, et külm muutuks stressitekitajast sinu tööriistaks, mitte šokiks.
3. Loo regulaarsus
   Parem iga päev natuke kui kord nädalas äärmuslikult. Sinu närvisüsteem oskab järjepidevust hinnata.
4. Õpi oma keha kuulama
   Kerge ebamugavus on normaalne, valu või tuimus mitte. Karastamine ei ole võistlus eneseületamise või isegi -lõhkumise üle.

 

Järgmised sammud: külmast dušist talisupluseni

Kui külm dušš on muutunud harjumuseks ja keha kohaneb, võid soovi korral liikuda edasi:

• jahedates veekogudes lühikesed kastmised sügisel ja kevadel
• talvel lühikesed viibimised jääkülmas vees
• alati koos soojendamise ja taastumisega pärast külma

Talisupluse eesmärk ei ole võimalikult pikk aeg vees, vaid teadlik kontakt külmaga. Mõnikord piisab paarist hingetõmbest vees viibides, et kogeda selle mõju.

 

Külm vesi kui õpetaja

Üks, mida külm vesi sulle kindlasti õpetab on kohalolu. Ta näitab sulle täiesti otse, kuidas sa stressiga toime tuled ja annab võimaluse harjutada rahunemist seal, kus see esmapilgul tundub võimatu. Aja jooksul kandub see oskus üle ka igapäevaellu – keerulistesse vestlustesse, pingelistesse olukordadesse ja elu ootamatutesse pööretesse.

Külm vesi ei tee sind tugevaks jõuga ja hambad ristus. Ta teeb sind tugevaks ennekõike teadlikkuse kaudu.

 

Teadlikku kohalolu ja head kontakti iseendaga õpetab kindlasti ka Gestalt psühhoteraapia, mida kasutame ka kõigis meie vaimse tervise edendamise suuna teenustes.