Veebruar kui hea juhtimise kuu on mõistagi hea aeg, et juhtimisele suuremas plaanis mõnevõrra rohkem tähelepanu pöörata. Mitte üksnes tulemuste või eesmärkide mõttes, vaid sügavamalt – sellele, millised me juhina oleme ja millised on need mõõdikud, mille järgi head juhti hinnata? Ja kelle vaatenurgast?

• Kas hea juht on see, kes saavutab eesmärgid?
• See, kes hoiab meeskonna motiveerituna?
• Või see, kes tunneb ise, et teeb “piisavalt hästi”?

Sageli ei lange need vastused kokku.

 

Juhi ja meeskonna vaatenurk ei pruugi alati kattuda

Juht võib näha enda igapäeva pingutusi, kompromisse ja vastutust. Meeskond kogeb samal ajal juhtimist hoopis teistsugusest vaatenurgast – suhtlemise, otsuste, toetuse või selle puudumise kaudu.

Siinkohal tõstatubki teatav vastuolu: kas juhtimise headust peaks hindama juhi enda sisetunde või meeskonna kogemuse järgi?

Veel keerulisemaks muudab olukorra see, et juhid on enda suhtes sageli eriti nõudlikud ja kriitilised. Paljud meist märkavad ennekõike seda, mis jäi tegemata, mida oleks saanud paremini, kus oldi liiga aeglane, liiga karm või liiga leebe.

Kui oled endalt kunagi küsinud: “Kas ma olen piisavalt hea juht?”, siis tasub teada – see on väga levinud küsimus. Sa ei ole sellega üksi.

 

Mida see pidev enesehindamine juhile endale kaasa toob?

Pidev “sisehindamine” toimib paraku nagu kahe teraga mõõk. Ühest küljest näitab see hoolimist ja vastutustunnet. Teisest küljest võib aga viia:

• läbipõlemise äärele,
• ebakindluseni otsustes,
• tundeni, et kunagi ei ole “piisav”.

Siinkohal ei seisne küsimus tegelikult selles, kas eneseanalüüs on hea või halb. Küsimus on pigem, kas analüüs on juhitud ja teadlik või kipub see hoopis sind pärssima?

 

Juhtimise headust ei saa ainult numbrites mõõta 

Kui soovid enese üle- või sagedamini alahindamist natukenegi ohjata ja suunata, tasub vaadata juhtimist mitmest aspektist korraga. Mitte ainult eesmärkideni saavutamise aspektist, vaid ka sellest, kuidas nendeni jõutakse.

Just selleks oleme loonud testi “Kui hea juht sa oled?”, mis aitab juhil enda rolli struktureeritult lahti mõtestada.

PROOVI TESTI

Testi tulemustest ei selgu, kas oled “hea” või “halb”. Pigem aitab see vaadata peeglisse, küsida endalt õigeid küsimusi ja toob välja nii tugevused kui ka arengupotentsiaali.

 

Milliseid aspekte juhina endas vaadelda?

Testi loogikast lähtudes tasub ennast sel moel analüüsima asudes mõelda näiteks järgmistele teemadele:

1. Eneseteadlikkus

Kuivõrd selged on sinu jaoks:

• millised on sinu tugevused?
• millised käitumismustrid kipuvad korduma?
• millal kipub sa reageerima automaatselt, mitte teadlikult?

2. Suhtlemine ja selgus

Kas sinu sõnumid jõuavad meeskonnani nii, nagu sa neid mõtled?
Kas sinu ootused, tagasiside ja otsused on arusaadavad?

3. Inimeste toetamine

Kas sinu meeskond tunneb, et sa:

• märkad,
• kuulad,
• lood turvalise ja koostööd soosiva keskkonna?

4. Tasakaal tulemuste ja inimeste vahel

Kas oled suutnud luua tasakaalu eesmärkide ja inimeste vahele?
Kui olukord kisub pingeliseks, kas üks või teine neist võib kannatada? 

 

Hea juht ei ole täiuslik – hea juht on teadlik

Hea juht ei tähenda, et oled veatu. Hea juht on suuteline vaatama ja hindama oma juhtimisstiili ausalt ja empaatiliselt. Ka iseenda suhtes.

Veebruar kui hea juhtimise kuu annab sulle hea võimaluse endalt küsida, kuidas olla juhina jätkusuutlik – nii enda kui meeskonna jaoks?

Kui see küsimus kõnetab sind, siis proovi meie testi. Mitte selleks, et endale mingisugune hinnang saada, vaid selleks, et ennast juhina paremini mõista.

PROOVI TESTI

Küsimuste tekkides, olgu siis testi tulemuste või üldse juhtimise kohta, ära kõhkle meiega ühendust võtta!