Kas Sa tead, mis muudab Sind konfliktseks?
Konfliktid võivad olla intensiivsed, keerulised ja stressitekitavad. Konfliktide alged tulenevad enamasti meie sügavalt juurdunud psühholoogilistest vajadustest ja hirmudest. Üks levinumaid põhjuseid, mis inimese konfliktseks muudavad, on alateadlik hirm kaotada midagi enda jaoks olulist, näiteks isiklik ruum, ametialane tunnustus, tunnetatud austus kaaslaste poolt, kontroll enda elu- ja töökeskkonna üle. Kui need vajadused on ohustatud, siis asub inimene teiste suhtes kaitsepositsioonile ning muutub ümbruskonna suhtes ründavaks.
Teine põhjus, mis inimese konfliktseks muudab, on tajutud erinevused väärtustes, uskumustes ja hoiakutes võrreldes kaaslastega – mis viib üksteisest möödarääkimisele, eraldatuse tundeni, koostöötahte kadumiseni. Siinkohal võib abiks olla parem eneseväljenduse ja kuulamise oskus ning aktsepteerimine, et igaühel meist on erinevad elukogemused, mis meie maailmavaadet kujundanud. Kindlasti suurendavad iga inimese konfliktsust emotsionaalsed probleemid nagu ärevus, depressioon, viha või stress, aga ka lahendamata probleemid üleüldiselt.
Kas arusaamatuste puudumine tähendab ideaalselt toimivat meeskonda?
Ühe suure coaching- ettevõtte uuringu tulemustest selgus, et keskmiselt kulub inimesel umbes 20% igast tööpäevast nö draamale, ehk konfliktide lahendamisele. See teeb kokku lausa ühe terve tööpäeva nädalas! Pikemas perspektiivis on see ettevõttele ja meeskonnale väga suur kulu, kas pole? Samas on nö punane lipp ka see, kui meeskonnas pole üldse konflikte. Mis võib olla indikatsioon, et inimesed ei tunne end ümbritsevas keskkonnas enda arvamuse väljendamiseks piisavalt turvaliselt, ehk et mingid emotsioonid on alla surutud ja mingeid teemasid on hoitakse nö vaiba all. Viimane nõuab omajagu energiat, mis omakorda tähendab, et inimesed ei rakenda tööl oma potentsiaali täielikult. Sel juhul on oluline pidada raskeid vestlusi, ehk tuua keerulised teemad nähtavale.
Konflikt ei ole tingimata halb, vaid võib olla isegi kasulik.
Kuigi sageli seostatakse konflikte negatiivsete emotsioonide, stressi ja kaosega, võivad need olla ka võimalus kasvamiseks ja arenguks, nii isiksuslikult kui ka professionaalselt. Paljud konfliktid tulenevad süsteemsetest probleemidest, mitte isiklikest vastuoludest, ning kui nendega õigesti toimetada, võib see tõsta meeskonna loovust ja tulemuslikkust.
Näiteks erinevate ideede konflikt võib olla tõhus vahend uute ideede genereerimiseks, ehk aidata kasvatada meeskonna loovust. Ettevaatlik tuleb olla isiklike, suhete põhiste konfliktidega – nende valesti käsitsemine võib kahjustada töist õhkkonda ning seeläbi meeskonna tulemuslikkust. Samas nendega hästi toimetades, võib see olla võimaluseks tuua pinnale ja lahendada seni varjus olnud probleeme.
